21. sajandi Kodu Lahemaal, Visioonikonkurss
Arhitektid:
Ingrid Aasoja, Aleksandr Zverev
Võistlustöö: 2012
Töös keskendutakse elu võimalikkusele rannaäärses külas. Eeldatud on, et sisemaal on suurem võimalikkus tegeleda põllumajandusega, mistõttu on seal ka selgem elumudel ja talu ülesehitus. Ranna ääres on põllumajandus hääbunud, samuti ei tegeleta enam niivõrd kalastamisega. Küll aga on rannakülad atraktiivsemad suvitajatele, mistõttu ongi neis pigem suvitusalad kujunenud, kui et aastaringset elukohta pakkuvad asulad. Küsimus ongi, kes ja millisel viisil võiks elada külas, kus põllumajandus enam ei toimu, aga linnad on piisavalt kaugel, et iga päev tööle sinna sõita.
Töös keskendutakse konkreetse talukrundi hoonestamisega moodsa inimese vajadustele. Lähtekohana on arvestatud, et piisavas läheduses asuvad vajalikud taristu elemendid, nt põhikool, pood.
Kaasaegne „mõttetöötaja“ (nt kujundaja, kirjanik, programmeerija, projektijuht, internetikaubamaja pidaja), kes kasutab oma töö tegemisel arvutit ja internetti ja kellele ei ole oluline sõita mingisse kindlasse kontorisse mingiks kindlaks ajavahemikuks iga töönädala päev, elab just sellises pool-rahulikus rannakülas.
Igapäevased tööasjad saab lahendatud oma kodust lahkumata, kodukontoris. Lahemaa on seejuures väga hea asukohaga, sest asub Eesti põhjaranniku keskel - nii ida kui lääne suunas on linnad sarnasel kaugusel. See ongi kasulik tööasjade ajamiseks neil päevil, kui on vaja klientide või töökaaslastega silmast silma kohtuda. Siis saab sõita nii ise kohale, või kliente enda juurde kutsuda (eeldusel, et
kodukontor on kontorina välja arendatud).
Selline elumudel on suurepärane perekondadele, kus kasvavad noored lapsed. On võimalik pidada väikest viljaaeda, kus õunapuid, maasikaid ja maitserohelist kasvatada. Õue peal on võimalik jaanilõket teha, liivakastis mängida ja puu otsa saab onni ehitada. Kauge ei ole ka „päris loodusesse“ e. metsa minemise võimalused.
Viinistu krunt asub mere ääres, rand on idas, sisemaa lõunas, poolsaar ise läänes. Viinistu on väike kultuurikeskus Põhja-Eesti rannikul, kus toimuvad kunstinäitused ja teatrietendused. Just seetõttu sobib antud keskkond eriti loometööstuse valdkondades kodus töötavale perekonnale. Viinistu kindlasti ei ole väga rahulik küla, seda eriti suvisel teatrihooajal. Antud lahenduses ongi käsitletud elamismudelit, kus krundile tuleb perekond, kes ei otsi linnast väljas täielikku vaikust, tsivilisatsioonist eraldumist ega põllumajanduskultuuri, vaid lihtsalt ilusad elamiskeskkonda. Viinistu eripära ja võimalused seisnevad nii eelmises peatükis nimetatud asukoha võimalustes, kui looduskeskkonna väärtuslikkuses.
Krundi lahendamisel on lähtutud ajaloolisest rannaküla krundistruktuurist, mis koosnes peahoonest ja abihoonetest. Töös on krundile paigutatud eluhoone, saunkodukontor ja garaaž-kuur. Hooned on ühekorruselised ja viilkatusega. Hooned on pikaks venitatud, nagu ajaloolised taluhooned, mille üks pool oli soe (algupäraselt avalik + talvine privaatne) ja teine külm (algupäraselt suvine privaatne). Antud projekti käsitluses on eluhoone jagatud kaheks: kogu pere avalik ja privaatne pool. Pikaks venitatud hoone kuju on paigutatud rannaga risti, nagu varasem ehitustraditsioon seda tegi, et külmade tuulte vallas oleks vaid väike osa hoone seina. Krundile moodustub hoonetest hoov, mille põhjaküljes on lõuna poole avatud eluhoone, lõunas garaaž-kuur tänava pool ja saun-kodukontor ranna pool. Eluhoone ülesehitus kasutab rehielamu keskse küttekolde ideed üldkasutatavate ruumide juures, kus köök, elutuba, söögituba ja esik asuvad ümber kamin-pliit-ahju. Just nagu ümber reheahju asusid rehetuba ja soojad kambrid, mis olid kõik läbikäidavad ruumid. Selles eluhoones on aga seinad hoopis kadunud. Varasema aja külmade kambrite (hilisemal ajal teise ahjuga varustatud ruumid) asemel on siin projektis privaatsed magamisruumid. Rehealuse ruumiosa on ka selles projektis kõrgem maht. Rehe peal ei kuiva aga enam vili, vaid sinna saab talveks lae alla tõmmata suvekasutusega paadi.
Hoone tehnilised näitajad
eluhoone ehitusalune pind: 118,0 m2
eluhoone netopind: 95,5 m2
saun-kodukontori ehitusalune pind: 60,0 m2
saun-kodukontori netopind: 47,5 m2
garaaž-kuuri ehitusalune pind: 39,5 m2
garaaž-kuuri netopind: 33,5 m2
Arhitektid:
Ingrid Aasoja, Aleksandr Zverev
Võistlustöö: 2012
Töös keskendutakse elu võimalikkusele rannaäärses külas. Eeldatud on, et sisemaal on suurem võimalikkus tegeleda põllumajandusega, mistõttu on seal ka selgem elumudel ja talu ülesehitus. Ranna ääres on põllumajandus hääbunud, samuti ei tegeleta enam niivõrd kalastamisega. Küll aga on rannakülad atraktiivsemad suvitajatele, mistõttu ongi neis pigem suvitusalad kujunenud, kui et aastaringset elukohta pakkuvad asulad. Küsimus ongi, kes ja millisel viisil võiks elada külas, kus põllumajandus enam ei toimu, aga linnad on piisavalt kaugel, et iga päev tööle sinna sõita.
Töös keskendutakse konkreetse talukrundi hoonestamisega moodsa inimese vajadustele. Lähtekohana on arvestatud, et piisavas läheduses asuvad vajalikud taristu elemendid, nt põhikool, pood.
Kaasaegne „mõttetöötaja“ (nt kujundaja, kirjanik, programmeerija, projektijuht, internetikaubamaja pidaja), kes kasutab oma töö tegemisel arvutit ja internetti ja kellele ei ole oluline sõita mingisse kindlasse kontorisse mingiks kindlaks ajavahemikuks iga töönädala päev, elab just sellises pool-rahulikus rannakülas.
Igapäevased tööasjad saab lahendatud oma kodust lahkumata, kodukontoris. Lahemaa on seejuures väga hea asukohaga, sest asub Eesti põhjaranniku keskel - nii ida kui lääne suunas on linnad sarnasel kaugusel. See ongi kasulik tööasjade ajamiseks neil päevil, kui on vaja klientide või töökaaslastega silmast silma kohtuda. Siis saab sõita nii ise kohale, või kliente enda juurde kutsuda (eeldusel, et
kodukontor on kontorina välja arendatud).
Selline elumudel on suurepärane perekondadele, kus kasvavad noored lapsed. On võimalik pidada väikest viljaaeda, kus õunapuid, maasikaid ja maitserohelist kasvatada. Õue peal on võimalik jaanilõket teha, liivakastis mängida ja puu otsa saab onni ehitada. Kauge ei ole ka „päris loodusesse“ e. metsa minemise võimalused.
Viinistu krunt asub mere ääres, rand on idas, sisemaa lõunas, poolsaar ise läänes. Viinistu on väike kultuurikeskus Põhja-Eesti rannikul, kus toimuvad kunstinäitused ja teatrietendused. Just seetõttu sobib antud keskkond eriti loometööstuse valdkondades kodus töötavale perekonnale. Viinistu kindlasti ei ole väga rahulik küla, seda eriti suvisel teatrihooajal. Antud lahenduses ongi käsitletud elamismudelit, kus krundile tuleb perekond, kes ei otsi linnast väljas täielikku vaikust, tsivilisatsioonist eraldumist ega põllumajanduskultuuri, vaid lihtsalt ilusad elamiskeskkonda. Viinistu eripära ja võimalused seisnevad nii eelmises peatükis nimetatud asukoha võimalustes, kui looduskeskkonna väärtuslikkuses.
Krundi lahendamisel on lähtutud ajaloolisest rannaküla krundistruktuurist, mis koosnes peahoonest ja abihoonetest. Töös on krundile paigutatud eluhoone, saunkodukontor ja garaaž-kuur. Hooned on ühekorruselised ja viilkatusega. Hooned on pikaks venitatud, nagu ajaloolised taluhooned, mille üks pool oli soe (algupäraselt avalik + talvine privaatne) ja teine külm (algupäraselt suvine privaatne). Antud projekti käsitluses on eluhoone jagatud kaheks: kogu pere avalik ja privaatne pool. Pikaks venitatud hoone kuju on paigutatud rannaga risti, nagu varasem ehitustraditsioon seda tegi, et külmade tuulte vallas oleks vaid väike osa hoone seina. Krundile moodustub hoonetest hoov, mille põhjaküljes on lõuna poole avatud eluhoone, lõunas garaaž-kuur tänava pool ja saun-kodukontor ranna pool. Eluhoone ülesehitus kasutab rehielamu keskse küttekolde ideed üldkasutatavate ruumide juures, kus köök, elutuba, söögituba ja esik asuvad ümber kamin-pliit-ahju. Just nagu ümber reheahju asusid rehetuba ja soojad kambrid, mis olid kõik läbikäidavad ruumid. Selles eluhoones on aga seinad hoopis kadunud. Varasema aja külmade kambrite (hilisemal ajal teise ahjuga varustatud ruumid) asemel on siin projektis privaatsed magamisruumid. Rehealuse ruumiosa on ka selles projektis kõrgem maht. Rehe peal ei kuiva aga enam vili, vaid sinna saab talveks lae alla tõmmata suvekasutusega paadi.
Hoone tehnilised näitajad
eluhoone ehitusalune pind: 118,0 m2
eluhoone netopind: 95,5 m2
saun-kodukontori ehitusalune pind: 60,0 m2
saun-kodukontori netopind: 47,5 m2
garaaž-kuuri ehitusalune pind: 39,5 m2
garaaž-kuuri netopind: 33,5 m2
