Viimsi Rohuneeme kalmistu urnimüüri arhitektuurne ideekonkurss.
1. preemia
Arhitektid:
Ingrid Aasoja, Aleksandr Zverev
Kunstiteadlane:
Mait Väljas
Võistlustöö: 2010
Rohuneeme kalmistu asub Viimsi poolsaare tipus merele väga lähedal vaikses looduskaunis paigas. Urnimüüri kavandades on säilitatud siinset looduse tunnetust ning urnimatuse kujundamisel on eesmärgiks olnud luua loodusesse sobiv rahulik ja loomulik keskkond.
Konkursitöö KÄÄPAD eeskujuks ja idee aluseks on Eestis muinasajal levinud matusepaigad ning Rohuneeme kalmistule iseloomulik looduskeskkond. Matusepaigana on kasutatud motiive nii kivikalmetest kui tarandkalmetest. Esimestest on töös kasutatud ringikujulisi matusepaiku, mis võtavad pikakasvulise muruga kaetud kääbaste kuju. Tarandkalme motiivina tuntud kivipiiretest on kavandatud matusepaigas eeskuju saanuid hauatähised – vabavormilised graniitkivi rahnud, millele on kirjutatud lahkunu nimi ja eluaastad (võib olla otse kivisse raiutud, võib olla kivi külge pandud plaadiga). Olemasoleva vana kalmistu juurest on sisse toodud kõrghaljastus kuuskede näol. Kuused tekitavad siin tihedust ning toovad samal ajal sisse ka hiie motiivi – püha mets.
Plaanilahendus on vaba. Hierarhilist kindlat matmisjärjekorda nõudvat plaanilahendust tekitamata on loodud olukord, kus vabasse loodusesse on paigutatud 410 urnimatust. Kääbaste ehitamine ei vaja kindlat järjekorda. Need võib kõik korraga valmis ehitada või ükshaaval vastavalt vajadusele. Kumbki variant ei jäta tunnet, et ehitus oleks pooleli või et keegi maetutest asuks eraldatud kohas.
Kääpad ise on keskelt 50cm kõrged kuhjatud pinnasevormid, mille perimeetris asuvad urnide „sarkofaagid“. Viimased on pealtsuletavad betoonist maasisesed karbid, millele pärast urni sisse panemist pinnas peale kuhjatakse. Urni kohale paigutatakse hauatähis. Perematuse puhul võetakse kasutusele kõrvutiasetsevad urni kohad, millele võib asetada ühise hauatähise. Kääpad on kaetud pikakasvulise muru/rohuga, mis jätab looduslähedase mulje. Suuremate kääbaste keskele istutatakse kuusk (kuused). Matusekohale toodavad küünlad paigutatakse hauatähise juurde. Lõikelilled samuti. Istutada võib vaid eesti looduses esinevaid metsale iseloomulikke taimeliike, sealjuures silmas pidades, et ühe kääpa taimestik peab olema ühtne ja loomulik välja nägema.
Kääbaste vahelisel alal on ebaregulaarse kujuga kividest paekiviparketiga kaetud liikumisteed. Põhisuunad - peaväravast planeeritava tiigini ning sellega ristiolev põhjaväravast idapoolsete hauaplatsideni kulgevad teed – on laiema liikumisruumiga. Sellest hargnevad, kääbaste vahele jäävad liikumisteed on kitsamad. Liikumisteede parketi sisse on peidetud ka kalmistu planeeritava ala valgustus. Kasutatud on nimelt madalat valgustussüsteemi, et hoida koha vaikset iseloomu ning mitte segada haudadel põlevate küünalde virvendavat kuma.
Kääbaste ja tulevkus kavandatava kiriku vahele istutatakse kuusesalu. Kääbastest kirdesse jäävale kalmistu osale on rajatud tiik seda ümbritseva kuuse ja lehtpuu saluga. See on ala, kuhu paigutatakse ka pingid ning millest kujuneb mõtisklemiseks sobilik paik.
1. preemia
Arhitektid:
Ingrid Aasoja, Aleksandr Zverev
Kunstiteadlane:
Mait Väljas
Võistlustöö: 2010
Rohuneeme kalmistu asub Viimsi poolsaare tipus merele väga lähedal vaikses looduskaunis paigas. Urnimüüri kavandades on säilitatud siinset looduse tunnetust ning urnimatuse kujundamisel on eesmärgiks olnud luua loodusesse sobiv rahulik ja loomulik keskkond.
Konkursitöö KÄÄPAD eeskujuks ja idee aluseks on Eestis muinasajal levinud matusepaigad ning Rohuneeme kalmistule iseloomulik looduskeskkond. Matusepaigana on kasutatud motiive nii kivikalmetest kui tarandkalmetest. Esimestest on töös kasutatud ringikujulisi matusepaiku, mis võtavad pikakasvulise muruga kaetud kääbaste kuju. Tarandkalme motiivina tuntud kivipiiretest on kavandatud matusepaigas eeskuju saanuid hauatähised – vabavormilised graniitkivi rahnud, millele on kirjutatud lahkunu nimi ja eluaastad (võib olla otse kivisse raiutud, võib olla kivi külge pandud plaadiga). Olemasoleva vana kalmistu juurest on sisse toodud kõrghaljastus kuuskede näol. Kuused tekitavad siin tihedust ning toovad samal ajal sisse ka hiie motiivi – püha mets.
Plaanilahendus on vaba. Hierarhilist kindlat matmisjärjekorda nõudvat plaanilahendust tekitamata on loodud olukord, kus vabasse loodusesse on paigutatud 410 urnimatust. Kääbaste ehitamine ei vaja kindlat järjekorda. Need võib kõik korraga valmis ehitada või ükshaaval vastavalt vajadusele. Kumbki variant ei jäta tunnet, et ehitus oleks pooleli või et keegi maetutest asuks eraldatud kohas.
Kääpad ise on keskelt 50cm kõrged kuhjatud pinnasevormid, mille perimeetris asuvad urnide „sarkofaagid“. Viimased on pealtsuletavad betoonist maasisesed karbid, millele pärast urni sisse panemist pinnas peale kuhjatakse. Urni kohale paigutatakse hauatähis. Perematuse puhul võetakse kasutusele kõrvutiasetsevad urni kohad, millele võib asetada ühise hauatähise. Kääpad on kaetud pikakasvulise muru/rohuga, mis jätab looduslähedase mulje. Suuremate kääbaste keskele istutatakse kuusk (kuused). Matusekohale toodavad küünlad paigutatakse hauatähise juurde. Lõikelilled samuti. Istutada võib vaid eesti looduses esinevaid metsale iseloomulikke taimeliike, sealjuures silmas pidades, et ühe kääpa taimestik peab olema ühtne ja loomulik välja nägema.
Kääbaste vahelisel alal on ebaregulaarse kujuga kividest paekiviparketiga kaetud liikumisteed. Põhisuunad - peaväravast planeeritava tiigini ning sellega ristiolev põhjaväravast idapoolsete hauaplatsideni kulgevad teed – on laiema liikumisruumiga. Sellest hargnevad, kääbaste vahele jäävad liikumisteed on kitsamad. Liikumisteede parketi sisse on peidetud ka kalmistu planeeritava ala valgustus. Kasutatud on nimelt madalat valgustussüsteemi, et hoida koha vaikset iseloomu ning mitte segada haudadel põlevate küünalde virvendavat kuma.
Kääbaste ja tulevkus kavandatava kiriku vahele istutatakse kuusesalu. Kääbastest kirdesse jäävale kalmistu osale on rajatud tiik seda ümbritseva kuuse ja lehtpuu saluga. See on ala, kuhu paigutatakse ka pingid ning millest kujuneb mõtisklemiseks sobilik paik.