Tartu Maarja kiriku taastamise ideekonkurss.
Arhitekt:
Ingrid Aasoja
Sisearhitekt:
Pille Hein
Võistlustöö: 2011
Konkursitöö KEVAD eesmärk on taastada Tartu Maarja kiriku hoone toimiva kirikuna. Töö kavandamisel järgisime muinsuskaitse eritingimusi ja kiriku ehituse põhimõtteid.
Soovime taastada kiriku arhitektuurne klassitsistlik välisilme arhiivimaterjalide, jooniste ja fotode põhjal võimalikult täpselt. Projekteerime uuesti ehitada torn, taastada fassaad ja katusekuju Praeguse juurdeehituse näeme ette lammutada. Siseruumide projekteerimisel soovime võimalikult vähe muuta hoone algset terviklikku ruumimahtu. Leiame, et uued funktsioonid on võimalik lisada hoonele ilma selle tervikmuljet kahjustamata.
Kirikuhoonel on kaks sissepääsu. J.Kuperjanovi tänava poole avanev peasissepääs jääb koguguse liikmete ja kirikut külastavate inimeste igapäevaseks sissepääsuks. Esmalt pääseb siit kiriku kantseleisse ja kirikuruumi väikese saali ossa. Kirikusaalist klaasseinaga eraldatud väikese saali osa saab olla igapäevaselt avatud puhkeruum. Siin on garderoob, san.ruumid ning teise korruse rõdul raamatukogu ja muuseumi väljapanek ning pääsud suure kirikusaali rõdudele. Teisel korrusel asub väike köök. Siin saab korraldada väikesemaid üritusi. Teiselt korruselt viib keerdtrepp kellatorni, kust avaneb kaunis väljavaade Tartu linnale. Keldrikorrusel on kabel ja kolumbaarium tuhaurnidele. ning raamatukogu arhiiv. Puuetega inimeste jaoks on planeeritud trepironijad keldrisse ja teisele korrusele pääsemiseks.
Jumalateenistuste ajal on avatud kogu kirikusaal. Suuremate pühade ajal ühendatakse suur ja väike saaliosa üheks. Kirikusaali kaheks osaks jagav vahesein on projekteeritud klaasist, tänu millele säilib visuaalselt kirikusaali terviklik ruumimaht. Esimese korruse osas on klaasvahesein avatav (liuguksed). Teise korruse kõrgusel paiknevad klaasseinal oreliviled.
Tiigi tänava poolne sissepääs jääb kiriku personali sissepääsuks oma tööruumidesse. Tiigi tänava poolses osas asuvad ka nõupidamiste ja klassiruumid.
Kirikusaal on ette nähtud taastada oma esialgses ruumimahus. Kirikusaalis on 256 statsionaarset istekohta, rõdul 64 istekohta. Kiriku altariosa taga asub käärkamber ja üleval koori rõdu. Altar on projekteeritud tagasihoidlikuna. Rist on tagavalgustusega. Kirikuruumi üldvalgustus on viidud rõdude alla. Kirikusaali keskosa valgustavad kolm suuremat ja kaks väiksemat laevalgustit (lühtrit).
Interjöör on heledates toonides (seinad ja lagi). Siseruumides on kasutatud Tartu ajalooliselt tunnustatud ehitusmaterjali, põletatud savitellistest. Sellest on modelleeritud väikese kabeli ja kolombaariumi seinad ja laotud kirikusaali põrand. Sisustuse ja rõdupiirete valmistamisel on kasutatud kasepuitu ja kasespooni, mida ehib dekoor (oksamotiiv). Kogu kirikumööbel on valmistatud heledast kasepuidust. Altar ja ristimiskivi on helehallist graniitkivist.
Hoone tehnilised näitajad:
Ehitusalune pind 1062,8 m²
Brutopind 2345,2 m²
Netopind 1406,1 m²
Kirikusaali kõrgus 9,8 m
Arhitekt:
Ingrid Aasoja
Sisearhitekt:
Pille Hein
Võistlustöö: 2011
Konkursitöö KEVAD eesmärk on taastada Tartu Maarja kiriku hoone toimiva kirikuna. Töö kavandamisel järgisime muinsuskaitse eritingimusi ja kiriku ehituse põhimõtteid.
Soovime taastada kiriku arhitektuurne klassitsistlik välisilme arhiivimaterjalide, jooniste ja fotode põhjal võimalikult täpselt. Projekteerime uuesti ehitada torn, taastada fassaad ja katusekuju Praeguse juurdeehituse näeme ette lammutada. Siseruumide projekteerimisel soovime võimalikult vähe muuta hoone algset terviklikku ruumimahtu. Leiame, et uued funktsioonid on võimalik lisada hoonele ilma selle tervikmuljet kahjustamata.
Kirikuhoonel on kaks sissepääsu. J.Kuperjanovi tänava poole avanev peasissepääs jääb koguguse liikmete ja kirikut külastavate inimeste igapäevaseks sissepääsuks. Esmalt pääseb siit kiriku kantseleisse ja kirikuruumi väikese saali ossa. Kirikusaalist klaasseinaga eraldatud väikese saali osa saab olla igapäevaselt avatud puhkeruum. Siin on garderoob, san.ruumid ning teise korruse rõdul raamatukogu ja muuseumi väljapanek ning pääsud suure kirikusaali rõdudele. Teisel korrusel asub väike köök. Siin saab korraldada väikesemaid üritusi. Teiselt korruselt viib keerdtrepp kellatorni, kust avaneb kaunis väljavaade Tartu linnale. Keldrikorrusel on kabel ja kolumbaarium tuhaurnidele. ning raamatukogu arhiiv. Puuetega inimeste jaoks on planeeritud trepironijad keldrisse ja teisele korrusele pääsemiseks.
Jumalateenistuste ajal on avatud kogu kirikusaal. Suuremate pühade ajal ühendatakse suur ja väike saaliosa üheks. Kirikusaali kaheks osaks jagav vahesein on projekteeritud klaasist, tänu millele säilib visuaalselt kirikusaali terviklik ruumimaht. Esimese korruse osas on klaasvahesein avatav (liuguksed). Teise korruse kõrgusel paiknevad klaasseinal oreliviled.
Tiigi tänava poolne sissepääs jääb kiriku personali sissepääsuks oma tööruumidesse. Tiigi tänava poolses osas asuvad ka nõupidamiste ja klassiruumid.
Kirikusaal on ette nähtud taastada oma esialgses ruumimahus. Kirikusaalis on 256 statsionaarset istekohta, rõdul 64 istekohta. Kiriku altariosa taga asub käärkamber ja üleval koori rõdu. Altar on projekteeritud tagasihoidlikuna. Rist on tagavalgustusega. Kirikuruumi üldvalgustus on viidud rõdude alla. Kirikusaali keskosa valgustavad kolm suuremat ja kaks väiksemat laevalgustit (lühtrit).
Interjöör on heledates toonides (seinad ja lagi). Siseruumides on kasutatud Tartu ajalooliselt tunnustatud ehitusmaterjali, põletatud savitellistest. Sellest on modelleeritud väikese kabeli ja kolombaariumi seinad ja laotud kirikusaali põrand. Sisustuse ja rõdupiirete valmistamisel on kasutatud kasepuitu ja kasespooni, mida ehib dekoor (oksamotiiv). Kogu kirikumööbel on valmistatud heledast kasepuidust. Altar ja ristimiskivi on helehallist graniitkivist.
Hoone tehnilised näitajad:
Ehitusalune pind 1062,8 m²
Brutopind 2345,2 m²
Netopind 1406,1 m²
Kirikusaali kõrgus 9,8 m
