Palamuse Lasteaed
3. preemia
Arhitektid:
Ingrid Aasoja, Lidia Zarudnaja, Aleksandr Zverev, Marianna Zvereva
Võistlustöö: 2014
Lasteaed on nagu oma ette maailm, väike kosmoselaev või polaarjaam, kus toimub pingeline uurimustöö ja maailma avastamine.
Oma töös proovime luua keskkonda, kus laps avastab maailma ja õpib tundma ümbritsevat loodust ja fantastilist voorema maastikku.
ASENDIPLAANILINE LAHENDUS
Lasteaia projekteerimises on lähtutud detailplaneeringus ette nähtud hoonestusalast. Lahenduses kasutatakse ära võimalust suurendada parkimiskohtade arvu, laiendades vallavalitsuse krundi parklat (Kooli 4). Lasteaia maaküte kollektorite ala laiendatakse Koolimäe krundi territooriumile.
Hoone on projekteeritud krundi kirde ossa. Hoone esialgse ristküliku mahu sisse on tehtud sisselõiked vastavalt ilmakaartele. Põhjapoolne sisselõige loob lasteaia ette peapääsu väljaku, ida sisselõige on mõeldud lasteaia sõimele, lõuna ja lääne sisselõiked on lasteaia 4 rühma sissehoovid.
Parkimine jääb tänava äärde (10 kohta) krundi kirde ossa, täiendavalt laiendatakse vallavalitse krundi parkla.
Hoonest edela poole on lastele planeeritud mitmetasandiline välismängude ala koos erinevate mänguatraktsioonidega (liumägi, loodusõpperada, Tarzani rada, läbirünt, jooksurada, Tootsi peenrad). Alal on eraldi paviljon koos lukustatud panipaikadega.
ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Peasisspääs hoonesse on põhja poolt. Hoone süda on suur astmeline aatrium, mis ühendab omavahel laste rühmad, õppeklassid, laod, basseini ja administratiivse ploki.
Basseini ruumidesse pääseb nii aatriumist kui eraldi peapääsu juurest.
Laste rühmadest pääseb otse hoovi. Laste rühmade pääsud on grupeeritud – üks väljapääs kahele rühmale, välja arvatud sõim, millel on eraldi väljapääs oma hoovi.
Tehnilised ruumid (sealhulgas ventilatsioonikamber, elektrikilbi ja sooja- ning veesõlme ruum, basseini tehniline ruum) on viidud keldrikorrusele.
Prügikonteinerite ala ja majandushoovi ruumid on peidetud hoone kirde ossa lükanduste taha.
Suhteliselt kandilist plaani seob üheks plastiliseks vormiks hoone tiibade ümber tõmmatud varikatused ja aatriumi aknaid kattev mõnusa lainega katus.
KONSTRUKTSIOONID JA VIIMISTLUSMATERJALID
Hoone on puitkarkassist. Välisseinte paksus on vähemalt 500mm. Puitkarkassi postid on ülekattega. Katuselagi on sõrmjätk-puitfermidest. Aatriumi katuse kandev konstruktsioon on liimpuitaladest. Põrand on osaliselt pinnasel põrand ja osaliselt raudbetoonist plaat (konsoolses osas).
Välisviimistluses kasutatakse peenseatud laia puitlaudist ja prusse Aknaraamid on valgeks peitsitud puidust.
Siseruumis siseseinte katmiseks kasutatakse valgeks peitsitud puitpaneele ja tumedat laudist, mis annavad mõnusat sooja ruumi tunnet. Kõik põrandad kaetakse puitparkettiga või pehme linoleumiga. wc ja abiruumide põrandad- keraamilise plaadiga.
HOONE ENERGIAKASUTUS
Hoone kavandamisel on jälgitud, et ruumide aastane neto küttevajadus oleks alla 100 kWh/(m2a) vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 määrusele nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ §7 l 2. Arvutuses on saavutatud passiivseid vahendeid kasutades küttevajadus 33 kWh/(m2a). Seejuures on arvestatud, et:
1. katuse U-arv on 0,069 W/m2K. Katuse konstruktsioon (seestpoolt): siseviimistlus + puit-viimistlusplaat 25mm + puitfermid kivivillaga 500mm + tuuletõkkeplaat 100mm + roovitis + vineer + sbs-kate.
2. välisseinte U-arv on 0,078 W/m2K. Välisseina konstruktsioon (seestpoolt): siseviimistlus + puit-viimistlusplaat 25mm + puitkarkass kivivillaga 400mm + tuuletõkkeplaat 100mm + laudis roovitusel.
3. põranda U-arv on 0,080 W/m2K. Põranda konstruktsioon (seestpoolt): linoleum 10mm + tasandusbetooni kiht 60mm + soojustus (polüuretaan) 300mm + valatud betoonpõrand 150mm + kergkruus 300mm.
4. klaasfassaadide puhul on arvestatud järgnevaga: 3-kordse argoongaasiga pakettklaasiga (klaasiosa U=0,6 W/m2K, g-arv 0,60), aknaraam U=1,25 W/m2K. See kooslus koos installeerimisega annab kokku akende keskmise U=1,35 W/m2K.
5. õhutihedustesti tulemus peab olema vähemalt 0,6 1/h.
6. ventilatsiooniagregaadi soojatagastusefektiivsuseks on arvestatud 80%
7. kindlasti tuleb edasistes projekteerimisetappides pöörata tähelepanu arhitektuursete/ konstruktiivsete sõlmede võimalikult külmasillavabale projekteerimisele.
8. hoone küttesüsteemide puhul vältida otsese elektriga köetavaid süsteeme. Arvestatud on, et hoone kütmiseks ja sooja vee tootmiseks kasutatakse maakütet.
9. hoones tuleb kasutada madala energiatarbega elektriseadmeid ning energiasäästlikke valgusteid.
Hoone hea sisekliima tagamiseks suurte lõunasse suunatud akende katmiseks on varikatused. ja välisribid (passiivne kaitse).
Suured klaasipinnad on lahendatud suuremate klaaspakettidega – mida vähem aknaraamide osi seda soojemad on aknad. (Hetkel Eestis toodetud suurema lamineeritud karastatud klaaspaketi suurus on 2,8X5,4M). Põhjapoolse orientatsiooniga avade suurust on vähendatud ja lahendatud lintakna süsteemis.
Hoone maaküte kasutatakse koos hoone põrandaküttega, mis võimaldab süsteemi efektiivsemat rakendamist.
Katusele paigatakse päikesepaneelid, mille suurus ja arv täpsustatakse edaspidise projekteerimise käigus. See võimaldab hoonel energiatõhusust suurendada.
TEHNILISED NÄITAJAD:
Suletud netopind 2110.9 M²
Ehitusalune pind 2280.8 M²
Hoone maht 5700 M²
Parkimiskohtade arv
10+25 autot
20 jalgratast
Eeldatav maksumus 1200-1400 EUR/M²
3. preemia
Arhitektid:
Ingrid Aasoja, Lidia Zarudnaja, Aleksandr Zverev, Marianna Zvereva
Võistlustöö: 2014
Lasteaed on nagu oma ette maailm, väike kosmoselaev või polaarjaam, kus toimub pingeline uurimustöö ja maailma avastamine.
Oma töös proovime luua keskkonda, kus laps avastab maailma ja õpib tundma ümbritsevat loodust ja fantastilist voorema maastikku.
ASENDIPLAANILINE LAHENDUS
Lasteaia projekteerimises on lähtutud detailplaneeringus ette nähtud hoonestusalast. Lahenduses kasutatakse ära võimalust suurendada parkimiskohtade arvu, laiendades vallavalitsuse krundi parklat (Kooli 4). Lasteaia maaküte kollektorite ala laiendatakse Koolimäe krundi territooriumile.
Hoone on projekteeritud krundi kirde ossa. Hoone esialgse ristküliku mahu sisse on tehtud sisselõiked vastavalt ilmakaartele. Põhjapoolne sisselõige loob lasteaia ette peapääsu väljaku, ida sisselõige on mõeldud lasteaia sõimele, lõuna ja lääne sisselõiked on lasteaia 4 rühma sissehoovid.
Parkimine jääb tänava äärde (10 kohta) krundi kirde ossa, täiendavalt laiendatakse vallavalitse krundi parkla.
Hoonest edela poole on lastele planeeritud mitmetasandiline välismängude ala koos erinevate mänguatraktsioonidega (liumägi, loodusõpperada, Tarzani rada, läbirünt, jooksurada, Tootsi peenrad). Alal on eraldi paviljon koos lukustatud panipaikadega.
ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Peasisspääs hoonesse on põhja poolt. Hoone süda on suur astmeline aatrium, mis ühendab omavahel laste rühmad, õppeklassid, laod, basseini ja administratiivse ploki.
Basseini ruumidesse pääseb nii aatriumist kui eraldi peapääsu juurest.
Laste rühmadest pääseb otse hoovi. Laste rühmade pääsud on grupeeritud – üks väljapääs kahele rühmale, välja arvatud sõim, millel on eraldi väljapääs oma hoovi.
Tehnilised ruumid (sealhulgas ventilatsioonikamber, elektrikilbi ja sooja- ning veesõlme ruum, basseini tehniline ruum) on viidud keldrikorrusele.
Prügikonteinerite ala ja majandushoovi ruumid on peidetud hoone kirde ossa lükanduste taha.
Suhteliselt kandilist plaani seob üheks plastiliseks vormiks hoone tiibade ümber tõmmatud varikatused ja aatriumi aknaid kattev mõnusa lainega katus.
KONSTRUKTSIOONID JA VIIMISTLUSMATERJALID
Hoone on puitkarkassist. Välisseinte paksus on vähemalt 500mm. Puitkarkassi postid on ülekattega. Katuselagi on sõrmjätk-puitfermidest. Aatriumi katuse kandev konstruktsioon on liimpuitaladest. Põrand on osaliselt pinnasel põrand ja osaliselt raudbetoonist plaat (konsoolses osas).
Välisviimistluses kasutatakse peenseatud laia puitlaudist ja prusse Aknaraamid on valgeks peitsitud puidust.
Siseruumis siseseinte katmiseks kasutatakse valgeks peitsitud puitpaneele ja tumedat laudist, mis annavad mõnusat sooja ruumi tunnet. Kõik põrandad kaetakse puitparkettiga või pehme linoleumiga. wc ja abiruumide põrandad- keraamilise plaadiga.
HOONE ENERGIAKASUTUS
Hoone kavandamisel on jälgitud, et ruumide aastane neto küttevajadus oleks alla 100 kWh/(m2a) vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 määrusele nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ §7 l 2. Arvutuses on saavutatud passiivseid vahendeid kasutades küttevajadus 33 kWh/(m2a). Seejuures on arvestatud, et:
1. katuse U-arv on 0,069 W/m2K. Katuse konstruktsioon (seestpoolt): siseviimistlus + puit-viimistlusplaat 25mm + puitfermid kivivillaga 500mm + tuuletõkkeplaat 100mm + roovitis + vineer + sbs-kate.
2. välisseinte U-arv on 0,078 W/m2K. Välisseina konstruktsioon (seestpoolt): siseviimistlus + puit-viimistlusplaat 25mm + puitkarkass kivivillaga 400mm + tuuletõkkeplaat 100mm + laudis roovitusel.
3. põranda U-arv on 0,080 W/m2K. Põranda konstruktsioon (seestpoolt): linoleum 10mm + tasandusbetooni kiht 60mm + soojustus (polüuretaan) 300mm + valatud betoonpõrand 150mm + kergkruus 300mm.
4. klaasfassaadide puhul on arvestatud järgnevaga: 3-kordse argoongaasiga pakettklaasiga (klaasiosa U=0,6 W/m2K, g-arv 0,60), aknaraam U=1,25 W/m2K. See kooslus koos installeerimisega annab kokku akende keskmise U=1,35 W/m2K.
5. õhutihedustesti tulemus peab olema vähemalt 0,6 1/h.
6. ventilatsiooniagregaadi soojatagastusefektiivsuseks on arvestatud 80%
7. kindlasti tuleb edasistes projekteerimisetappides pöörata tähelepanu arhitektuursete/ konstruktiivsete sõlmede võimalikult külmasillavabale projekteerimisele.
8. hoone küttesüsteemide puhul vältida otsese elektriga köetavaid süsteeme. Arvestatud on, et hoone kütmiseks ja sooja vee tootmiseks kasutatakse maakütet.
9. hoones tuleb kasutada madala energiatarbega elektriseadmeid ning energiasäästlikke valgusteid.
Hoone hea sisekliima tagamiseks suurte lõunasse suunatud akende katmiseks on varikatused. ja välisribid (passiivne kaitse).
Suured klaasipinnad on lahendatud suuremate klaaspakettidega – mida vähem aknaraamide osi seda soojemad on aknad. (Hetkel Eestis toodetud suurema lamineeritud karastatud klaaspaketi suurus on 2,8X5,4M). Põhjapoolse orientatsiooniga avade suurust on vähendatud ja lahendatud lintakna süsteemis.
Hoone maaküte kasutatakse koos hoone põrandaküttega, mis võimaldab süsteemi efektiivsemat rakendamist.
Katusele paigatakse päikesepaneelid, mille suurus ja arv täpsustatakse edaspidise projekteerimise käigus. See võimaldab hoonel energiatõhusust suurendada.
TEHNILISED NÄITAJAD:
Suletud netopind 2110.9 M²
Ehitusalune pind 2280.8 M²
Hoone maht 5700 M²
Parkimiskohtade arv
10+25 autot
20 jalgratast
Eeldatav maksumus 1200-1400 EUR/M²
